SkateMag nüüd uuel aadressil – www.skatemag.ee
Edaspidi on SkateMag-ee nimeline rulluisu online ajakiri uuel aadressil:
Rulluisuturg – Sporditurg.ee
Sporditurg.ee spordikuulutuste online keskkond on juba pisut enam kui kaks ja pool kuud eksisteerinud ning nüüdseks kokku kogunud väikese kuid arvestatava koguse rulluisutamisega seotud pakkumisi.
Seni on puudunud hea ja mugav koht oma rulluisuvarustuse müümiseks. Sporditurg lahendab selle probleemi nii rulluisutajate kui ka teiste spordiala harrastajate jaoks. Ühtne koht kus oma spordivarustus müüa ja koht kust otsida omale spordivahendeid.
Kuidas vahetad sina laagreid? Kiire viis
Rullibaas on postitanud oma veebi õpetliku video sellest kuidas laagrite vahetamine välja nägema peaks kui tähtis on kiirus ja efektsus
Tipud nimetavad uut Tartu Rulluisumaratoni rada “huvitavaks”
Tartu Rulluisumaratoni uue rajaga seoses on olnud kuulda nurinat, küll heidetakse ette halba reljeefi ja tekkida võivaid probleeme võistlejate logistikaga. Allpool tippude ja harrastajate arvamused seoses uue rajaga:
Raimond Tamm, Tartu abilinnapea, osalenud kõikidel SEB Tartu Rulluisumaratonidel
Arvan, et tegemist on väga positiivse muudatusega. Uus rada on kindlasti palju vaheldusrikkam ja põnevam kui eelnevatel aastatel läbitu. Kuna minu lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Jõgeval ja selle lähiümbruses, siis tekib mul sõidu käigus ka hea võimalus võimalus nostalgitsemiseks.
Reili Põvvat, Tartu Inline Team liige, harrastaja
Eks selle üle on tutvusringkonnas arutletud küll. Kindlasti on selle aasta start põnev, et kuidas kõik kujuneb. Esiteks on maraton pikem kui tavaliselt ja saab ühest linnast teise sõita. Eeliseks sellel rajal on aga see, et kiiremad sõitjad ei püüa ringiga spordipäevanautlejaid kinni ja nii ei teki ohtlike olukordi kui on vaja aeglasemast grupist mööduda, mis eelmise aasta rajal võis sagedasti ette tulla. Ootusärevus püsib ja iga uus asi on proovimist väärt!
Lauri Koort, osalenud kõikidel SEB Tartu Rulluisumaratonidel, parim koht 8., Albe Team/Bont liige (2011 meeskondade arvestuse II koht)
Uus Tartu Rulluisumaratoni rada on väga reljeefne ning muudab trassi põnevaks ja väljakutsuvaks. Väljakutsuvaks just füüsiliselt, sest distants on pikem ning kindlasti on erinev ka võistlustaktika.
Enel Kõrva, 3x naistearvestuse võitja
Usun, et Jõgeva – Tartu marsruut saab põnev olema sõitjatele, küll aga mitte niivõrd kaasaelajatele.
Danila Ruusu, Rullibaasi meeskond (2011. aastal I koht meeskondade arvestuses), 1. RUM võitja
Kindlasti on uus rada palju huvitavam ja pakub suuremat väljakutset. Rohkem on ka ruumi meeskonna taktikal. Mulle meeldivad rajad, mis on nn point to point race (puntist A punkti B).
Kert Keskpaik, Albe Team/Bont (2011. aastal II koht meeskondade arvestuses), 2010. aasta võitja
Ma pole veel uut rada vaatamas käinud, kuid autoga olen sellel teel sõitnud ja tean, et seal on paar huvitavat tõusu ja laskumist. Usun, et võistlus tuleb kindlasti põnevam, kuna uus trass pakub vaheldust ja on ühel lõigul, mis on positiivne.
Raja headus, mille poole korraldajad muudatusega tegelikult jõuda tahavad selgub alles peale rulluisumaratoni. Selleks ajaks saavad ka tipud oma arvamusi uuest rajast lihvida ja kujundada.
Rulluisutaja meelespea, 1. osa
Tehnikat täiustada võib lõpmatuseni. Samas eksisteerivad reeglid, mida tuleb teada igal rulluisutajal, sõltumata kogemusest ning uisutamisstiilist.
Kunagi ei tohi uisutada loikudes ega liivas. Seda lõbu võivad endale lubada vaid uisutajad, kellel on spetsiaalsed, mitte tänavate jaoks ette nähtud uisud. Teised mudelid ei pea sellistele katsumustele lihtsalt vastu. Kui loiku vältida pole võimalik, tuleb sellest tavalisel sammul läbi astuda, et rattad pöörlema ei hakkaks.
Vältida tuleb sõitu märjal asfaldil. Rataste haakumine teega on sel juhul väga nõrk, jalad libisevad ning võib kergesti kukkuda. Liigutuste amplituud peab olema väiksem.
Kontrollige kiirust. Headel rulluiskudel võib kiiruseks saavutada kuni 50 km tunnis, kuid sel puhul on kiiresti pidurdada ning suvalist manöövrit sooritada peaaegu võimatu. Kiire sõidu harrastajatel tuleb valida hea asfaldiga teed, millel pole ettenägematuid takistusi.
Ärge põlake ettenähtud varustust. Randme-, küünarnuki- ja põlvekaitsmed ei sega uisutamist, kuid päästavad teid traumade eest. Pole vaja ennast üle hinnata ega loota hea õnne peale – asfaldiga nalja pole.
Pidage meeles – põlved peavad olema alati veidi kõverdatud. Mitte kunagi ei tohi uisutada sirgete jalgadega – see võib põhjustada traumasid. Kui kujutleda, et keha on auto, siis jalad on amortisaatorid, mis peavad pehmendama kõiki teel ettetulevaid konarusi.
Soovitav on rulluisud maksimumini kinnitada, et need oleksid tugevasti jalas, kuid ei pigistaks. Ideaalis peaks rulluisk olema otsekui jala pikendus – see võimaldab kontrollida tasakaalu ning sooritada manöövreid. Kinnitusi võib lõdvemaks lasta vaid juhul, kui on kavatsus sõita rahulikus tempos mööda tasast takistusteta teed. Kindlasti ärge unustage, et teedel sõidavad mitte ainult rulluisutajad, seal käivad ka inimesed ning sõidavad isegi autod. Autode paremate pidurite peale lootma jäämine, võib õnnetult lõppeda.
Allikas: Rulluisutamisest – Sirje
Kukkumiste MM 2008
2008. aaasta kiirrulluisu MM mis toimus Gijón’is, Hispaanias oli esimene suurem tiitlivõistlus kus oli kasutusel uus suur 110mm rulluisu rattasuurus ning kus oli probleeme uisutajatel uiskude valitsemisega. Enim probleeme tekkis ovaalrajal. Palju koledaid kukkumisi ja valu ning piina.
Peale MM’i spekuleeriti rohkelt selle üle, et kas ovaalil piirata maksimaalset rattasuurust 100mm peale või üleüldse täielikult 110mm ratas keelustada ja tagasi liikuda 100mm ratta peale. Õnneks või kahjuks jäi kõik endiseks ning 110mm rattasuurus on endiselt “tunnustatud” lubatud suurim maksimaalne suurus.
Ka sõitjad on sõidu selgeks saanud ning selliseid õnnetuid “kobistamisi” tuleb harvem ette.
Sinust on saanud kiirrulluisutaja, kui . . .
Vahepalaks üks nali mida iga endast lugupidav kiirrulluisutaja peab teadma.
Sinust on saanud kiirrulluisutaja, kui . . .
. . . sinu uisud on kallimad kui sinu auto.
. . . sinu jalad on päevitunud ainult poole reieni.
. . . sa võtsid laenu, et osaleda tiitlivõistlustel.
. . . sa unistad lotovõidust, et ehitada isiklik rulluisutrekk.
. . . sa seletad tõsimeelselt abikaasale, et tänane ilm ei ole sobiv aiatöödeks, ning lähed seejärel välja uisutama.
. . . sa tead igat asfaldiauku 20 km raadiuses oma kodust.
. . . sa oled üritanud teha rulluisuharjutusi oma köögis.
. . . sa oled veendunud, et armid sinu jalgadel ja põlvedel muudavad sind ilusamaks.
. . . sa ei tunne end tänaval jalutades õigesti riietatuna, kui sul ei ole kiivrit peas.
. . . sa sõidad autoga nagu sa uisutaksid, otsides tuulevarju ja võimalusi lahtirebimiskatseteks. Kui auto sinu ees aeglustab, siis sa pistad käe aknast välja, et hoida õiget pikivahet ja talle mitte tagant sisse sõita.
. . . sul on raskusi sõprade äratundmisega, kui neil ei ole kiivrit peas.
. . . naisterahvad pööravad sinu lihaselise tagumiku pärast sulle aina rohkem tähelepanu.
. . . sa said linnas uisutades kiiruseületamise (50 km tunnis) eest trahvi.
. . . sinu naine nuriseb, et garderoobis on rohkem uisuvarustust, kui tema kingi.
. . . su lapsed ei julge sõpru külla kutsuda, sest nad ei tea, millal liibuvas kombes isa välja ilmub.
. . . sul on garaažis rohkem kasutatud rulluisurattaid, kui kõike muud kokku.
. . . sul on rohke uiske kui kingi.
. . . kõik su lemmik internetilehekülgede nimekirjas olevad aadressid on uisutamisega seotud.
. . . sa oled alati kursis ilmaennustusega ja tead täpselt, millal sadama hakkab.
. . . sa loed seda lugu ja saad aru, et see kõik käib täpselt sinu kohta.
Video: uued Bont tooted 2012. aastal
Videolõik millest saab ülevaate Bont rulluiskude ja sellega seonduvate tooteuuendustest 2012. aastal.
Yann Guyader kardab vihma
Paljukordne rulluisumaailmameister ja paljude muude tiitlite omanik Yann Guyader võistles nädalavahtusel Hollandis Otterlo’s KPN Inline Cup osavõistlusel. Hollandis pole ilm palju parem kui meil. Prantslane kruttis oma uiskudele alla küll spetsiaalsed vihmarattad (MPC Storm Surge), kuid jättis võistluse siiski pooleli, viidates suurele ohule mis seal teda varitses.
Tartu Rulluisumaraton 2012 uudised
Sellel aastal on seoseos Tartu rulluisumaratoniga (edaspidi ka RUM) päris mitmeid uundusi. Allpool neist mõned:
Muutunud on Tartu rulluisumaratoni rada – 48 kilomeetrit uusi elamusi SEB 6. Tartu Rulluisumaratonil
12. augustil toimub Baltikumi suurim rulluisumaraton juba 6. korda ning sellel aastal leiab aset rajamuudatus – esmakordselt sõidetakse maratonidistants marsruudil Jõgeva-Tartu pakkudes kõikidele osalejatele uusi rajaelamusi ning kauneid vaateid tervelt 48 km pikkusel rajal.
Neil, kes 48 km pikkust rada veel läbida ei soovi, on võimalus osa võtta 19 km pikkusest lühemast distantsist, mille rada kulgeb marsruudil Tabivere-Tartu.
SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni mõlemad distantsid kulgevad piki Jõgeva-Tartu maanteed, mis tähendab seda, et iga kilomeeter pakub osalejatele kordumatuid elamusi. Vaata rajakaarti siit: www.tartumaraton.ee/seb-6-tartu-rulluisumaraton-rajaskeemid
Võistluste direktor Kunnar Karu sõnul on Jõgeva-Tartu trassi soovitud realiseerida juba aastaid: „Kui me rulluisumaratoniga alustasime, siis tegelikult soovisime algusest peale sõita marsruudil Jõgeva-Tartu. Sel ajal see asfaldi olukorra tõttu võimalik ei olnud ja tegime otsuse sõita Tartu külje all Tartu valla teedel kahel ringil. Täna aga on täitumas aastatepikkune unistus sõita terve võistlus kordumatul trassil, mis annab osalejatele enam põnevust ning pakub kaunist vaatepilti nii pika kui lühema raja valinutele.“
Tulles Jõgevalt Tartusse vahelduvad rajal lauged tõusud ja laskumised, mis muudab sõidu oluliselt mitmekesisemaks kui varem. Sarnaselt varasemaga jääb rajale ka üks suurem tõus koos laskumisega. Seekord on Inglimägi vahetunud Lähte vastu, kuid tõusumeetrid jäävad samaks kui varasemalt. Kellel on soov parandada laskumistehnikat ning proovida Lähtel laskuda ja tõusta, siis nende jaoks toimub enne üritust ka rulluisumaratoni ühistreening, kus on kohal asjatundjast juhendaja. Rajast rääkides lisab Karu, et Tartu Rulluisumaraton on jõukohane kõikidele: „Need, kes vähegi varem uisutanud saavad kindlasti hakkama 48 km pikkuse distantsiga ning need, kel veidi vähem kogemust saavad nautida 19 km pikkust rada.“
Uued ajavõtukiibid SEB 6. Tartu Rulluisumaratonil
Alates SEB 6. Tartu Rulluisumaratonist on Klubi Tartu Maratoni üritustel kasutusel uued ajavõtukiibid, mis on veelgi täpsemad ning ei vaja finišijoonele ajavõtumatti. See tähendab, et kõikidel, kellel oli varasemalt hirm sõita suurel kiirusel asfaldist veidi kõrgemale asuvale ajavõtumatile, ei pea enam muretsema.
Olavi Valner, Chmpionchip Eesti: „Kasutusele tuleb täiesti uus ajavõtusüsteem, mis tagab aja täpsema registreerimise ehk siis õigema tulemuse koheselt vaheajavõtu punkti läbimise järgselt. Igas ajavõtukohas on asfaldile kinnitatud kaks 3 mm paksust traati, mis erinevalt matist osavõtja sõitmist ega finišeerimist ei sega.“
Kiibi kinnituskoht ja –viis jääb endiseks: see kinnitatakse takjapaelaga ümber jala ~20 cm kõrguselt maapinnast.
Kiibi tagastamise eest vastutab osavõtja, seega palume osalejal oma stardimaterjalid ise välja võtta. Osalejate kiibid korjatakse kokku finišijoone ületamise järgselt veel enne finišikoridorist lahkumist. Kui kiip jääb mingil põhjusel korjamata, palume see tagastada hiljemalt ühe nädala jooksul sekretariaati või tuua Klubi Tartu Maraton büroosse. Kiibi tagastamata jätmisel tuleb tasuda selle maksumus, milleks on 95 eurot.
Uus võistlustrass õnnistatakse sisse – Tartu ja Jõgeva kinnitavad sõprust Tartu Rulluisusprindil
Laupäeval, 11. augustil toimub rulluisumaratoni raames teist korda Tartu Rulluisusprint, mille avasõidu teevad üheskoos Jõgeva linnapea Kalmer Lain ja Tartu linnapea Urmas Kruuse. Kuna selle aasta SEB Tartu Rulluisumaratoni trass jookseb esmakordselt Jõgevalt Tartusse, siis on just selle aasta august parim aeg kahe linna vahelist sõprust kinnitada ning ühtlasi avada sümboolselt SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni uus trass.
Jõgeva linnapea Kalmer Lain on sprindi suhtes positiivselt meelestatud: „Kuna Jõgeva ja Tartu vahel saab terves pikkuses sõidutee korda, siis paraneb oluliselt ühendus ja sõprus kahe linna vahel. Ja mis saab alustuseks parem olla kui teha üks väike soojendussprint Tartus järgmise päeva Jõgevalt Tartusse sõiduks.“
„Jõgeva ja Tartu vahel toimuv Tartu Rulluisumaraton on kahtlemata suur sündmus mõlemale linnale ja teha ühes Jõgeva linnapeaga üritusele avastart on kindlasti väga hea stardialus uuele traditsioonile,“ lisab Tartu linnapea Urmas Kruuse. „Kutsun ka kõiki teisi osalema nii sprindil kui ka rulluisumaratonil, sest rahvasport on hea võimalus hoolitseda oma tervise eest.“
Sprinteritele saab kaasa elada 11. augustil kell 15.00 Aruküla teel, Tartus (SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni finiš). Sprindivõistlusest saab osa võtta 100 esimest registreerujat alates 16. eluaastast.
SkateMag-ee 